Minu Meelespea.net

Kolmeteistkümnes klass


Sinu keha

Välissuguelundid

Välissuguelundid on häbemekink, häbememokad, kliitor ja tupe sissekäik.

Puberteedieas kattub häbemekink karvadega.

Häbemekingu all paiknevad suured häbememokad (lad labia majora). Need on kaks lihavat nahavolti, mis ulatuvad jalgade vahel häbemekingult alla ning moodustavad välissuguelundite piiri (häbeme). Suurte häbememokkade vahel paiknevad väikesed häbememokad (lad labia minora). Need on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul. Seal moodustub kliitori kohale väike kate.

Kliitor on hernesuurune moodustis jäigastumisvõimelisest (erektiilsest) koest, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Selle puudutamine põhjustab seksuaalset erutust. Seksuaalne stiimul põhjustab erektiilse koe täitumise verega ja väikeste häbememokkade tursumise. Samal ajal eritavad väikeste häbememokkade sisepinnal paiknevad näärmed tupesissekäiku vedelikku. See muudab tupe niiskeks ja libedaks ning võimaldab peenist kergemini sisse viia. Kliitor on vaste meeste peenisele, sest mõlemad pärinevad samast embrüonaalsest struktuurist.

Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab tupe avaust tavaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades).

Foorum

Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015