Minu Meelespea.net

Kontratseptsioon

Progestiinisüstid

Iga 3 kuu tagant süstitakse lihasesse suur annus progestiini. Süstid pärsivad hormoone ja munarakke tootvate munasarjade aktiivsust reguleerivat hüpofüüsi (ajuripatsit). Progestiinisüstid takistavad rasestumist, sest hoiavad ära ovulatsiooni, muudavad emakakaelakanali (emaka avaus) normaalse sekreedi tihkemaks ja peatavad viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale. (1)

Vahendi efektiivsus on 99.7 protsenti (aasta jooksul rasestub 3 naist 1000st) (2). Progestiinisüstide ärajätmisel taastub viljakus mõne aja jooksul. Viimase progestiinisüsti järel jääb naine rasedaks keskmiselt 9 kuu jooksul. (1)

Esineb alljärgnevaid kõrvaltoimeid: kaalutõus, ebaregulaarne ja prognoosimatu vereeritus, suurenenud või vähenenud veritsus menstruatsiooni ajal või ka menstruatsiooni kadumine (3).

Progestiinisüstid pärsivad östrogeeni teket inimorganismis ning see vahend ei sisalda östrogeeni. Seetõttu võib östrogeeni nappus pikemas perspektiivis viia luukoe hõrenemiseni (osteoporoos), mis on iseäranis soovimatu noorte naiste jaoks. Sel põhjusel võivad progestiinisüstid olla alternatiiviks neile naistele, kes ei saa kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid. (1)

1. 2002. IMAP statement on hormonal methods of contraception. IPPF Medical Bulletin 36(5):5-6
2. Trussell, J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Nelson AL, Cates W, Stewart FH, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York NY: Ardent Media, 2007.
3. Hopkins, J. The Essentials of Contraceptive Technology. A Handbook for Clinic Staff. 6-17

Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015