Minu Meelespea.net

Uudised

Iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähi tekkeni

14.09.2015

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tõsiseid tagajärgi tervisele: "Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Kuna suitsetamise tagajärjed ei ole kohe tunda, tahtsime kampaanias teha visuaalselt nähtavaks muutused, mis organismis tekivad".

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas 9. septembril kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust suitsetamise kahjulikest tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.

Kampaania sõnum põhineb teadusuuringutel, kus leiti seos, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni. Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, nagu nt sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

Tubakatarvitamine on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoode nuusk- ja huuletubaka tarvimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee. Samas on ka mitmed juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa, testida nikotiinisõltuvuse tugevust jm.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast – mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti, seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistest riikidest. Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

Rohkem infot leiab SIIT.

 

 

 

Tagasi uudiste juurde
Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015