Minu Meelespea.net

Rasedus

Muutused ema ja lapse kehas

Blastotsüstist areneb embrüo, mida kaitseb lootepõis. Lootepõis sisaldab lootevedelikku, mis tekitab lootele joogivaru ja eritiste kogumiskoha. Moodustub keskkond, kus loode saab vabalt liikuda. Lootepõis kujuneb kahest kestast - amnion seespool ja koorion väljaspool.

Koorionile arenevad sõrmetaolised jätked (koorionihatud), mis sulanduvad emaka limaskesta ja moodustavad platsenta.

Platsenta on kõige olulisem elund, mille kaudu toimub ema ja lapse vaheline hapniku ning toitainete liikumine. Koorionihattude veresooned ühinevad, mille tagajärjel tekib järjest suurenev veresoonkond ja lõpuks moodustub nabaväät. Nabaväädi kaudu jõuab ema hapniku- ja toitaineterikas veri looteni ning jääkained lootest ema elunditesse (kopsudesse, maksa, neerudesse), et sealtkaudu erituda.

Platsenta toodab ka olulisi hormoone. Esimestel rasedusnädalatel toodab see inimese kooriongonadotropiini (ingl human chorionic gonadotropin, hCG), mis aitab kollaskehal toota piisaval hulgal progesterooni. Kooriongonadotropiini kui usaldusväärset raseduse tunnust on naise verest või uriinist võimalik määrata juba 2-8 päeva pärast menstruatsiooni ärajäämist (hormonaalne rasedustest).

Kuid platsenta toodab ka progesterooni, peamist rasedusega seotud hormooni. Progesterooni toimel kasvab emaka lihaskest ja selle valmidus kokku tõmbuda väheneb (enneaegse sünnituse vältimiseks). Progesterooni tõttu valmistuvad ka rinnanäärmed piima tootmiseks.

Suguhormoonide toime ei piirdu ainult suguelunditega. Nad suurendavad kõikide organismi osade verevarustust, mis on rasedate naiste terve jume põhjuseks. Teisest küljest põhjustavad hormonaalsed muutused ka probleeme, eriti raseduse alguses (nt kõhukinnisust, vedelikupeetust jalgade piirkonnas).

Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015