Minu Meelespea.net

Rasedus

Raseduse tõsised komplikatsioonid

Enamik rasedaid naisi kogeb üksnes väiksemaid tüsistusi, kuid üksikutel esineb ka tõsisemaid probleeme.

Äärmuslikel juhtudel võib tagajärjeks olla lapse surm ning arenenud riikides ülimalt harva ka ema surm.

Sellised komplikatsioonid varieeruvad embrüo mittekinnitumisest emaka limaskestale, millega kaasneb raseduse katkemine, kuni platsenta enneaegse irdumise ja preeklampsiani.

Samuti võivad lootel emakas viibimise ajal tekkida mitmesugused väärarengud, sealhulgas geneetilised defektid.

Raseduse varases järgus võib lasta teha vereanalüüsi, millega uuritakse Downi sündroomi, lülisambalõhestuse ja muude kromosoomianomaaliate esinemist.

Need alfafetoproteiini tasemetel põhinevad testid ei anna vastust, kas lapsel esineb mingeid kõrvalekaldeid normaalsest arengust.

Need teevaks kindlaks ainult tõenäosuse. Kui hälvete tõenäosus on suur, pakutakse naisele täpsemaid uuringuid, sealhulgas amniotsenteesi ehk looteveeuuringut.

Selle protseduuri käigus võetakse emakast nõela abil lootevee proov. Sellega kaasneb väike nurisünnituse oht.

Kehvast verevarustusest või muudest komplikatsioonidest põhjustatud kõrvalekallete ja kasvupeetuse avastamiseks kasutatakse ka ultraheliuuringuid.

Lülisambalõhestuse ohu vähendamiseks soovitatakse naistel rasedusele eelnevate kuude ja kolme esimese raseduskuu jooksul tarvitada foolhapet sisaldavaid toidulisandeid.

Nurisünnitus:

Arvatakse, et nurisünnitusega – rasedus katkeb enne kuuendat kuud – lõpeb 10 kuni 20% rasedustest, kuid see arv võib olla suurem, kuna paljudel juhtudel leiab nurisünnitus aset enne, kui naine oma raseduse avastab.

Enamasti toimub nurisünnitus esimese kolme raseduskuu jooksul.

Varase nurisünnituse põhjus on enamasti loote väärareng.

Hiline nurisünnitus on suurema tõenäosusega põhjustatud platsentaga seotud probleemidest või nõrgast emakakaelast.

Üks sümptomeid on verejooks, kuid seda ei esine iga kord ning umbes pool naistest, kellel esineb raseduse varases järgust veritsust, kannavad raseduse lõpuni.

Mõnel naisel võib raseduse jooksul menstruatsioon lühikest aega jätkuda ning veritsus ei pruugi olla lootega ülepea seotud, vaid võib olla tingitud tupe või emakakaela vigastusest.

Emakaväline rasedus:

Embrüo kinnitumisprobleemide hulka kuulub ka emakaväline rasedus, mille puhul viljastatud munarakk pesastub väljaspool emakat.

Emakaväline rasedus on lääneriikides emade surma kõige levinum põhjus kolme esimese raseduskuu jooksul ning viimastel aastatel on see suhtarv näiteks Suurbritannias pidevalt tõusnud.

Tõenäoliselt on see tingitud asjaolust, et üha täiustuva arstiabi tõttu on emade surm muude tüsistuste tõttu muutunud haruldasemaks.

Tänapäeval diagnoositakse 90% juhtudest varases järgus s.t. enne kui tekivad eluohtlikud komplikatsioonid.

Ei ole selge, mis põhjustab emakavälist rasedust, kuid ühe võimaliku tegurina on pakutud välja munajuhade kahjustusi, mis on tingitud infektsioonidest, näiteks suguhaigustest.

Sümptomite hulka kuuluvad tugev valu ja veritsus. Naine ei pruugi olla oma rasedusest teadlik.

Kuna tänapäeva tehnoloogia võimaldab emakavälist rasedust varakult diagnoosida, ei kaasne sellega üldjuhul püsivaid kahjustusi ning naisel võib hiljem olla normaalselt kulgev rasedus.

Preeklampsia:

Preeklampsiat ehk rasedusaegne hüpertensioon on sagedaseim raseduse meditsiiniline tüsistus nnga ka kõige levinum ema ja loote surma põhjus. (1)

Sümptomite hulka kuuluvad kõrge vererõhk, tursed ja valgusisaldus uriinis.

Tänapäeval kontrollitakse vererõhku ja uriini raseduse jooksul regulaarselt.

Valdavalt esineb preeklampsiat raseduse lõppjärgus (32.-36. rasedusnädalal), kuid põhimõtteliselt võib see vallanduda millal tahes pärast 20. rasedusnädalat.Preeklampsia tunnused kaovad emal esimestel sünnitusjärgsetel nädalatel. (1)

Arvatakse, et mõnel naisel on selleks geneetiline eelsoodumus.

Sagedamini esineb seda esimese raseduse puhul ning enamik naisi seda järgmiste raseduste jooksul ei koge.

Preeklampsia tekkepõhjused on ebaselged, kuid uuringud viitavad võimalikule seosele naise immuunvastusega lootele või platsentale.

Raskematel juhtudel soovitatakse naisel puhata või võtta vererõhu alandamiseks ravimeid. Mõningatel juhtudel teostatakse varane keisrilõige või kutsutakse esile enneaegne sünnitus.

Viide:

1. Ylikorkala, O. Kauppila, A. Sünnitusabi ja günekoloogia. Medicina, 2008

Platsenta eesasetsus ja platsenta enneaegne irdumine:

Mõlema seisundiga võib raseduse hilises järgus kaasneda verejooks ning need on lapse jaoks eluohtlikud, kuid võrdlemisi haruldased.

Paljudele rasedatele naistele öeldakse, et nende platsenta paikneb emaka alumises osas.

Enamasti liigub platsenta raseduse edenedes ülespoole.

Harvadel juhtudel jääb see aga emakakaela suudme juurde ning võib põhjustada veritsust ja isegi loote surma.

Sellist seisundit nimetatakse platsenta eesasetsuseks. Sellisel juhul tuleb tavaliselt teha keisrilõige ning raskematel juhtudel ka vereülekanne.

Platsenta enneaegse irdumise puhul eraldub platsenta emakaseina küljest. Sellega kaasneb tugev valu, allapoole (läbi tupe) või ülespoole valguv verejooks ning loote hapnikuvaeguse oht.

Mõlema seisundi põhjused on ebaselged ning nende kordumine järgmiste raseduste puhul on ebatõenäoline.

Naistel, kellel esineb veritsust raseduse hilises staadiumis, soovitatakse viivitamatult haiglasse pöörduda.

Allikas:

BBC Health, 18.05.2000

 

 

 

Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015