Minu Meelespea.net

Minu entsüklopeedia

Sõnastik

A B D E F G H I K L M O P S T U V Ä Ö
Abort
– raseduse katkestamine kirurgilisel teel, mille käigus eemaldatakse embrüo emakaõõnest või raseduse katkestamine ilma kirurgilise sekkumiseta, mille läbiviimiseks manustatakse mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni. Abort viiakse läbi tervishoiuasutuses. Eestis on kirurgilist aborti võimalik teha kuni 11. rasedusnädala lõpuni ja medikamentoosset aborti kuni 9. rasedusnädalani. Mõlemal juhul on vajalik ka hilisem günekoloogiline järelkontroll.
AIDS
(omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, ingl Acquired Immuno Deficiency Syndrome)
– haigus, mida põhjustab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus, ingl human immunodeficiency virus) nakkus. Nakatunud inimese veres või teistes kehavedelikes (nt sperma, tupesekreet) leiduvad viirused kanduvad üle ainult siis, kui need vedelikud puutuvad kokku väikeste haavadega nahal või limaskestadel. Peamine ülekandeviis on seksuaalne. Maailma terviseorganisatsioon (ingl k World Health Organisation, WHO) liigitab AIDS-i sugulisel teel ülekantavate haiguste hulka. Teised ülekandeteed on ühise nõela kasutamine narkomaanide hulgas ja nakatunud vere või plasma ülekanne.
Akne
– põletikuline nahahaigus, mis tekib peamiselt puberteedi käigus. Aknet põhjustavad meessuguhormoonid ehk androgeenid.
Amenorröa
– menstruatsioonide puudumine.
Androgeenid
– meessuguhormoonid ja nende sünteetilised derivaadid.
Aneemia
– haigus, mille korral hapnikku kandva verepigmendi (hemoglobiini) ja/või punaste vereliblede (erütrotsüütide) hulk on vähenenud.
Antiandrogeenne
– androgeenide tegevust pärssiv.
Bakteriaalne vaginoos
– bakteriaalse vaginoosi korral on tupe normaalsele mikrofloorale iseloomulikud piimhappebakterid välja tõrjutud haigusttekitavate anaeroobsete bakterite poolt. Selle tulemusena tekib põletikusarnane seisund. Haiguse tunnuseks on rohke halvalõhnaline hallikas voolus tupest (eriti pärast vahekorda). Bakteriaalse vaginoosi põhjused on ebaselged. Raviks kasutatakse antibiootikume. Haiguse kordumisel tuleb ravida ka partnerit.
Basaaltemperatuur
– kehatemperatuur, mida mõõdetakse iga päev pärast ärkamist pärasoolest. Aitab naistel määrata ovulatsiooni aega.
Dienogest
– üks uusimaid unikaalsete omadustega sünteetilisi progestiine. Dienogesti toime organismis on efektiivne ja samas õrn. Kombinatsioonis etinüülöstradiooliga tagab dienogest kindla rasestumisvastase kaitse, regulaarse menstruatsioonitsükli, normaliseerib naha rasunäärmete funktsiooni, mis avaldavad kosmeetilist mõju nahale ja juustele. Aine on väga hästi talutav, eritatakse organismist kiiresti ja eelkõige toimib "õigetes" organites, s.t emakas ja munasarjades, vähesel määral ajus. Pärast dienogesti sisaldavate pillide tarvitamise katkestamist taastub loomulik viljastumisvõime väga kiiresti.
Drospirenoon (DRSP)
– uus progestiin pillide koostises. Lisaks antiandrogeensetele omadustele, vähendades androgeenide negatiivset mõju nahale ja juustele (nt rasusus, akne), on drospirenoonil unikaalsed anti-mineralokortikoidsed omadused. Anti-mineralokortikoidse toime tõttu ei teki organismis vedelikupeetust ning seega on võimalik drospirenooni sisaldavate pillide abil leevendada premenstruaalse sündroomi sümptomeid (nt kehakaalu tõus, depressiivsed meeleolud, puhitustunne).
Düsmenorröa
– väga valulik menstruatsioon.
Emaka prolaps ehk väljalange
– emaka nihkumine oma tavapärasest asukohast kehas.
Emakakael
– emaka kaelaosa. Emaka alumine, kitsam osa. Emakakaela tupepoolset avaust kutsutakse välimiseks avauseks ja emakapoolset osa sisemiseks avauseks. Emakakael on suletud tiheda limakorgiga, mis muutub ainult ovulatsiooniperioodil õhukeseks ja spermatosoidide jaoks läbitavaks.
Emakapõhi
– emaka ülemine, ümar osa emakakaela vastas.
Emakas
– tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seda vooderdab rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja.
Emakasisesed fibroidid (müoomid)
– healoomulised emaka silelihase kasvajad. Fibroidide tekkepõhjused ei ole teada. Nende kasvu võivad stimuleerida suguhormoonid östrogeenid või progestiinid. Müoomid esinevad sagedamini naistel, kes ei ole sünnitanud, on seksuaalselt mitte-aktiivsed ja vanemad kui 40 eluaastat. Müoomide suurus võib olla erinev: hernetera- või väljaarenenud feetuse mõõtu. Olenevalt emakapiirkonnast, võivad müoomid kasvada seinasiseselt või esiletükkivalt kõhu- või emakaõõnes. Müoomid deformeerivad emakat ja võivad põhjustada rohkeid verejookse menstruatsiooni ajal. Kui müoomid kasvavad seinasiseselt või esiletükkivalt kõhuõõnes, ei pruugi naine pikka aja jooksul märgata mingeid sümptomeid. Üsna sageli avastatakse müoomid juhuslikult günekoloogilise läbivaatuse käigus. Ravimeetod sõltub fibroidse kasvaja asukohast, sümptomitest (rohke vereeritus menstruatsiooni ajal, valu, survest tingitud puhitustunne või kõhukinnisus, alakõhu suurenemine), suurusest jms. Müoomide kasvu on võimalik pärssida madalaannuseliste rasestumisvastaste pillide pikaajalise tarvitamisega.
Emakaväline rasedus
– rasedus, mille korral viljastatud munarakk pesastub väljaspool emakaõõnt.
Embrüo
– viljastatud munaraku kasvamise staadium alates emakasse pesastumisest, mis algab 7-8 päeva pärast ovulatsiooni ja jõuab lõpule viie päeva jooksul kuni kaheksanda rasedusnädala lõpuni. Sellel ajal kasvavad ja arenevad peamised elundkonnad ja välisjooned kiiresti.
Endomeetrium
– emaka limaskest.
Endometrioos
– haigus, mille puhul emaka limaskestale (endomeetriumile) sarnane kude tekib ja vohab väljaspool emakat. Sümptomid: tuim valu alakõhus, valulik menstruatsioon, valulik seksuaalvahekord, määriv pruunikas ("ðokolaadikarva") voolus enne menstruatsiooni ja selle ajal, valu vaagnapiirkonnas, rohke vereeritus, menstruatsiooni ajal on roojamine ja urineerimine valulik. Sümptomite ulatus ja intensiivsus on igal konkreetsel juhtumil erinev. Kui endometrioosi ei ravita, võib see põhjustada viljatust. Rasestumisvastaste tablettide tarvitamine põhjustab emaka limaskesta õhenemist ja menstruatsioonivooluse hulga vähenemist, mille tõttu endometrioosi sümptomid ja areng võivad taanduda.
Etinüülöstradiool (EE)
– sünteetiline naissuguhormoon östrogeen, mida kasutatakse pea kõigis rasestumisvastastes tablettides.
Faasilised suukaudsed rasestumisvastased tabletid
– ühes pakendis olevad kahte või kolme erinevat värvi pillid, millest igaüks sisaldab erinevas annuses kahte naissuguhormooni östrogeeni ja progestiini. Erinevate annustega pille tarvitatakse faasiliselt. Kahefaasilised pillid - pakend sisaldab kahte tüüpi tablette, millest igaühes on erinev annus östrogeeni ja progestiini. Kolmefaasilised pillid - pakend sisaldab kolme tüüpi tablette, milles igaühes on erinev annus östrogeeni ja progestiini. Monofaasilised pillid - kõik pakendis olevad tabletid sisaldavad sarnase annuse östrogeeni ja progestiini. Tulenevalt nende koostisest, on monofaasilised pillid kergemini talutavad ja nende tarvitamisega kaasneb harvem depressiivset meeleolu, migreeni ning neid soovitatakse kasutada ka muude PMS-i sümptomite domineerimisel.
Folliikul
– asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone.
Geenid
– inimese pärilikku (geneetilist) infot kandev aine. Geenid sisalduvad kromosoomides desoksüribonukleiinhappe (DNA) spiraalsete molekulide kujul. Geenid koosnevad erineva pikkusega DNA lõikudest, mis omakorda jagunevad mitmesugusteks alaosadeks ja sisaldavad konkreetset geneetilist informatsiooni.
Genitaalherpes
– sugulisel teel leviv haigus, mida põhjustavad herpesviirused.
Genitaalid
– suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid meestel ja naistel.
Genitaaltüükad
– tüükad, mis paiknevad peamiselt suguelundite piirkonna niiskel nahal või päraku ümber. Neid põhjustavad inimese papilloomiviirused (ingl k human papillomavirus, HPV), millega nakatutakse sugulisel teel. Enamikul HPV nakkusega inimestest ei ole mingeid sümptomeid, aga need viirused suurendavad naistel emakakaela vähi tekkeriski. HPV nakkuse vastu ei ole ravi, kuigi viirusevastased ravimid võivad ägenemisi vähendada ja paiksed ravimid võivad paranemist kiirendada.
Genoom
– organismi geenide täielik kogu.
Gestodeen
– rasestumisvastastes tablettides kasutatav sünteetiline progestiin. Gestodeen omab erakordselt tugevat ovulatsiooni pärssivat toimet; rasestumisvastane kaitse saavutatakse juba madalaimate annuste kasutamisel võrreldes muude pillides sisalduvate androgeenset päritolu progestiinidega. Lisaks usaldusväärsele rasestumisvastasele kaitsele ja suurepärasele tsüklikontrollile, on gestodeeni sisaldavad pillid väga hästi talutavad ja väldivad androgeensete, eriti naha ja juustega seotud, kõrvalnähtude tekkimist. Gestodeen on ainus progestiin, mis tagab suurepärase rasestumisvastase kaitse ja kontrolli tsükli üle, kui seda kasutatakse kombinatsioonis mitte ainult 0,03 mg ja 0,02 mg etinüülöstradiooliga, vaid ka madalaima suukaudsetes rasestumisvastastes tablettides kasutatava östrogeeniannusega, mis on 0,015 mg.
Gonaadid
– sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid.
Gonorröa
– sugulisel teel leviv haigus, mida põhjustavad bakterid (gonokokid).
Günekomastia
– ühe või mõlema rinnanäärme suurenemine meestel. Günekomastia on tavaliselt seotud hormoonidega ja esineb sagedamini vanematel meestel.
hCG
– hCG (ingl human chorionic gonadotropin) - inimese kooriongonadotropiin. Hormoon, mida toodab platsenta raseduse esimeste nädalate jooksul. See aitab munasarjas paikneval kollaskehal progesterooni toota. Hormonaalsed rasedustestid määravad hCG-d verest või uriinist.
Hirsutism
– suguhormoonide tasakaalu häirest tingitud liigne karvakasv naistel, millele viitavad karvad ülahuulel, lõual, rindadel, reitel, õlavarrel, abaluude vahel, alaseljal ja kõhul (naba ümbruses).
HIV
(ingl k human immunodeficiency virus)
– inimese immuunpuudulikkuse viirus. Viirus, mis põhjustab AIDS-i.
Hormoonasendusravi
– hormoonasendusravi (HAR) on ravimeetod, millega asendatakse hormoone, mida keha enam piisavalt ei tooda. HAR-i kasutatakse muuhulgas menopausi sümptomite (näiteks kuumahoogude) leevendamiseks ja selle pikaajaliste, eluohtlikuks osutuda võivate tagajärgede (näiteks tõusnud osteoporoosirisk) vähendamiseks.
Hormoonid
– bioloogilised aktiivained, mis reguleerivad organismi funktsioone.
Hormoonspiraal
– ainus teadaolev hormooniga emakasisene süsteem (ESS), mis kaitseb raseduse eest 5 aasta vältel. Ühtlase kiirusega, kuid väga väikestes kogustes organismi eralduv progestiin levonorgestreel peatab emaka limaskesta paksenemise ja muudab emakakaelakanali sekreedi tihkemaks, mistõttu sperma ei pääse emakasse ega saa viljastada munarakku ning rasestumine muutub absoluutselt võimatuks.
Hüperplaasia
– koe hulga suurenemine rakkude liigse paljunemise tõttu. Ebanormaalne paljunemine võib mõnikord viia pahaloomuliseks muutumiseni.
Hüpofüüs
– ajuripats, reguleerib hormoone tootvate ja munarakke ette valmistavate munasarjade talitlust.
Inimese papilloomiviirus
(ingl k Human Papilloma Virus, HPV)
– üle 60 viiruse sisaldav perekond, millest mitmed viirusetüübid kahjustavad eelkõige suguelundite niisket nahka, põhjustades genitaaltüükaid ja suurendades emakakaela vähi tekkeriski. HPV-ga nakatutakse sugulisel teel.
Kahepoolne ooforektoomia
– ooforektoomia on ühe või mõlema munasarja kirurgiline eemaldamine. Kahepoolne ooforektoomia on mõlema munasarja eemaldamine.
Kandidoos
– ehk tupeseen. Tupepõletik, mida põhjustab seen Candida albican.
Klamüdioos
– sugulisel teel leviv haigus, mida põhjustab teatud tüüpi mikroorganism nimega klamüüdia.
Kliitor
– üks naissuguelunditest. Umbes hernesuurune jäigastumisvõimelisest koest elund tupesissekäigu kohal, mis nagu peeniski täitub vastusena seksuaalsele erutusele verega.
Klimakteerium
– üleminekuaeg naise elus, mil tema viljakusperiood lõpeb ja algab vananemine. See on suguorganite vananemisprotsess. Harilikult algab klimakteerium 45-65 eluaastal. Klimakteerium jaotub kolmeks: premenopaus (menstruatsioon on regulaarne, kuid hakkavad ilmuma tsüklihäired, ovulatsioon muutub harvemaks, muutub suguhormoonide arv ja relatsioon organismis, folliikulite küpsemine munasarjades on korrapäratu); perimenopaus (menstruatsioonid muutuvad korrapäratuks ja hiljem lakkavad, ilmuvad hormoonvaegusele omased tunnused, nt kuumahood, higistamine, ärrituvus, unehäired, tahhükardia, vererõhu kõikumine jms); ja postmenopaus (menstruatsioon vaid kord aastas koos varajase perimenopausi perioodi sümptomitega, mis on iseloomulikud hormoonvaegusele, ilmnevad urogenitaalse atroofia sümptomid, nt mitmesugused urineerimishäired, tupe kuivus, valu või veritsus suguühte ajal, suureneb kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja osteoporoosi haigestumise risk). Protsessi on võimalk aeglustada naissuguhormoone sisaldava hormoonasendusraviga.
Kollaskeha
– pärast ovulatsiooni munasarjas folliiklist järele jäänud rakkudest tekkiv struktuur. Kollaskeha toodab naissuguhormoon progesterooni.
Kombineeritud suukaudsed rasestumisvastased tabletid (rasestumisvastased pillid)
– hormoontabletid, mis sisaldavad erinevates annustes kahte sünteetilist naissuguhormooni, östrogeeni ja progestiini, ning on näidustatud raseduse ärahoidmiseks. Rasestumisvastaseid pille kasutatakse ka erinevate menstruatsioonitsükli häirete, endometrioosi, samuti akne ja hirsutismi raviks. Rasestumisvastaste pillide pikaajalisel tarvitamisel on profülaktiline toime emakavähi, munasarjavähi, munasarjatsüstide, aneemia ja healoomulise rinnanäärme haiguse suhtes.
Kondüloomid
– vt genitaaltüükad.
Kontratseptsioon
– rasedus vältimine, osa pereplaneerimisest. Raseduse vältimiseks kasutatakse erinevaid rasestumisvastaseid meetodeid – näiteks hormonaalset või barjäärimeetodit. Naine ja/või mees valib meetodite hulgast enda elustiili ja seksuaalkäitumisega sobivaima vahendi ( näiteks pillid) ning kasutab seda vastavalt vahendi kasutusjuhendile.
– kõik meetodid, mida kasutatakse soovimatu raseduse vältimiseks.
Kuumahoog
– mööduv ebameeldiv kuumatunne nahal, eriti ülakehal. Nägu hakkab õhetama ja võib esineda higistamist. Kuumahoogude kestus ja sagedus võivad oluliselt varieeruda: mõnest sekundist kuni isegi poole tunnini, mitmest korrast tunnis kuni kõigest mõne korrani kuus. Kuumahoogudega kaasneb sageli pulsi kiirenemine. Et hood esinevad sageli öösiti, kaebavad nende all kannatavad naised unehäireid. Kuumahoogusid põhjustab menopausiaegne östrogeeni defitsiit.
Laparoskoopia
– diagnostiline protseduur kõhuõõne elundite vahetuks vaatlemiseks. Kasutatakse vardakujulist optilist seadet (laparoskoopi). Lisaks elundite pinna vaatlemisele võib seda kasutada ka koebiopsia võtmiseks ja väiksemateks kirurgilisteks protseduurideks (nt munajuhade läbilõikamine).
Levonorgestreel (LNG)
– sünteetiline progestiin. Üks esimesi rasestumisvastastes tablettides kasutatavaid sünteetilisi progestiine.
Libiido
– sugutung.
Loode
– viljastatud munaraku kasvamise staadium alates kaheksanda rasedusnädala lõpust kuni sünnini. Esimest kaheksat rasedusnädalat nimetatakse kasvustaadiumis embrüoks.
Menopaus
– viimase menstruatsiooni toimumise kuupäev. See kuupäev märgib reproduktiivse eluperioodi lõppu. Folliikulite arv langeb järsult ja munasarjad ei reageeri ajuripatsi stimulatsioonile. Kui munaraku valmimine lakkab, väheneb munasarjades järk-järgult hormoonide tootmine ning organismis tekib östrogeenivaegus. Menopaus esineb keskmiselt 50-ndates eluaastates.
Menopausi sümptomid
– tavapärased kehalised sümptomid (nt kuumahood, öine higistamine, südame pekslemine, unehäired), mis esinevad menopausi ajal ja mida põhjustab hormoonide (eriti östrogeenide) defitsiit.
Menorraagia
– eriti tugev ja vererohke menstruatsioon. Naine, kes kannatab menorraagia käes peaks pöörduma arsti poole abi saamiseks. Kindlasti ei tohiks menorraagia käes kannatav naine kasutada vaskspiraali.
Menstruatsioon (mens)
– tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub emaka limaskest (endomeetrium) koos endomeetriumit varustanud väikestest veresoontest erituva verega, vedelikuga emakaõõnest ning emakakaela limaga.
Menstruatsioonihäire
– ebanormaalne menstruatsioon. Menstruatsiooni loetakse ebanormaalseks, kui see esineb liiga sageli või liiga harva, kui verekaotus menstruatsiooni jooksul on liiga suur või väike või kui veritsuse kestus on liiga pikk või lühike. Kui somaatilised (kehalised) põhjused on välistatud, kasutatakse nimetust orgaanilise põhjuseta menstruatsioonihäire.
Munajuha
– üks kahest torukujulisest naissuguorganist. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine lähimasse munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub harilikult munajuhas.
Munarakk (ovum)
– naissugurakk.
Munasarjad
– naissuguelundid, mis toodavad munarakke ja suguhormoone, nagu östrogeenid ja (perioodiliselt) progesteroon. Kaks munasarja paiknevad emaka külgedel.
Munasarjatsüst
– patoloogiline, mullile sarnanev munasarjas arenev moodustis. Tsüst sisaldab vedelikku või tihkeid sekreete. Tsüste on kahte tüüpi. Funktsionaalseid tsüste, mis moodustuvad tingituna häiretest hormoonide tootmises, esineb 7%-l günekoloogiliselt tervetel naistel. Need moodustuvad munasarjade loomulike tsükliliste muutuste käigus, nt munasarjas kasvav folliikul ei lõhke, s.t ovulatsiooni ei toimu, vaid jätkab kasvamist kuni saavutab tsüsti mõõtmed. Funktsionaalsed tsüstid kaovad harilikult ilma ravita. Naine ei pruugi nende olemasolust isegi mitte teadlik olla. Teist tüüpi tsüstid arenevad siis, kui sekreedid kogunevad ebaloomulikesse õõnsustesse, nt endometrioosi puhul moodustub suletud õõnsus ja sellesse koguneb pruun vedelik. Tsüstide korral rakendatav ravi on individuaalne ja sõltub naise vanusest, tervislikust seisundist ja tsüsti tüübist. Selleks, et vältida funktsionaalsete tsüstide teket, määratakse rasestuda mitte soovivatele viljakas eas naistele rasestumisvastased tabletid, mis pärsivad munasarjade talitlust ning samal ajal takistavad tsüstide moodustumist ja arenemist. Madalaannuselised rasestumisvastased pillid omavad funktsionaalsete tsüstide tekkimise vastast toimet.
Murdeiga
– tuntud ka kui puberteet. See on aeg, mil laps areneb hormoonidest tingitud muutuste toel täiskasvanuks.
Mükoplasmoos
– Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks on bakterid Mycoplasma genitalium ja Mycoplasma hominis, mis põhjustavad meestel ja naistel sarnaseid vaevuseid klamüüdiaga. Tavaliselt need tekitajad inimesele vaevusi ei põhjusta, kuid organismi vastupanuvõime langemisel võivad need mikroobid kiiresti paljunema hakata ja tekitada suguorganites põletikke. Haigust on raske diagnoosida, sest on tihti ilma vaevusteta ja kroonilise kuluga. Haigus võib, aga ei pruugi levida ainult sugulisel teel.
Müoom
– vt. emakasisesed fibroidid.
Orgaanilise põhjuseta menstruatsioonihäire (ingl dysfunctional bleeding)
– menstruatsioonihäire, mille korral menstruatsioonid esinevad liiga sageli või harva või veritsuse hulk või kestus on ebanormaalsed (menstruatsioonid on liiga väikese või suure vereeritusega, liiga lühikesed või pikad). Kui kehalised põhjused on välistatud, nimetatakse häiret orgaanilise põhjuseta menstruatsioonihäireks.
Orgaanilise põhjuseta tsüklihäire
– menstruatsioonihäired, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha füüsilist põhjust. Mõiste sisaldab menstruatsioonitsükli pikkuse muutusi (liiga pikad või lühikesed ajavahemikud menstruatsioonide vahel) ja häireid veritsuse hulgas või kestuses.
Ovulatsioon
– tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda.
PAP-test
– kasutatakse naissuguelundite kasvajaeelsete (vähieelsete) ja kasvajaliste (vähi) seisundite leidmiseks ja diagnoosimiseks.
Pearli indeks
– rasestumisvastase meetodi usaldusväärsuse hindamise indeks. Indeks näitab mitu naist 1000 hulgast ühte meetodit kasutades aasta jooksul rasestub.
Premenstruaalne meeleoluhäire (premenstrual dysphoric disorder - PMDD)
– premenstruaalne sündroom, mida iseloomustavad eriti selgelt avaldunud psühhosomaatilised sümptomid, nt depressioon, meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus, asteenia, tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette.
Premenstruaalne sündroom (PMS)
– sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine, ärrituvus, unetus, letargia, peapööritus, rindade tundlikkus, higistamine, lihasvalud, kehakaalutõus, nahalööbed. PMS-i põhjused ei ole veel täielikult selged, ent arvatakse, et oluline osa on hormonaalse tasakaalu kõikumisel ja progesterooni tootmisel tsükli teisel poolel. Monofaasilised pillid vähendavad hormonaalse tasakaalu kõikumist ja seetõttu määratakse neid sageli PMS-i raviks.
Progesteroon
– rasedushormoon, mida toodavad menstruatsioonitsükli teisel poolel munasarjad ja raseduse kestel platsenta. Progesterooni tootmine munasarjades suureneb pärast ovulatsiooni ja kestab kuni 12. rasedusnädalani, mil progesterooni hakkab kuni raseduse lõpuni tootma platsenta. Kui viljastamist ei toimu, kestab progesterooni tootmine munasarjades ligikaudu 14 päeva, progesteroon stimuleerib toitainete talletamist emaka limaskestas ja embrüo toitmist. Hiljem aitab kaasa feetuse arengule ja pärsib emaka kokkutõmbeid.
Progestiinid
(sünonüümid: gestageenid, progestageenid)
– sünteetilised hormoonid, mis organismis toimivad sarnaselt looduslikele naissuguhormoonidele progesteroonidele. Progestiine on kahte tüüpi: androgeenset päritolu (sünteesitud meessuguhormoonidest) ja progesteroonset päritolu (sünteesitud naissuguhormoonidest). Progestiinid pärsivad efektiivselt ovulatsiooni ja emaka limaskesta kasvamist. Progestiine kombinatsioonis östrogeenidega kasutatakse rasestumisvastaste pillide ja hormoonasendusravi toodete valmistamiseks. Tänapäeval on peatähelepanu pööratud uusimate progestiinide positiivsetele lisaomadustele.
SOS pillid
– tuntud ka kui hädaabipillid või morning after pill. Sisaldab eriti suurt annust progestiini, mis võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest, takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhades ja põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Võib kasutada kuni 72 tunni möödudes pärast kaitsmata vahekorda. Efektiivsus sõltub tableti sissevõtmise kiirusest. Aitab ära hoida kuni 75% soovimatutest rasedustest. NB! Tegemist on hädaabi vahendiga.
Spermium
– spermatosoid, meessugurakk.
STD (sexually transmitted disease)
– sugulisel teel nakkav haigus.
Steriliseerimine
– kirurgilisel teel viljatuks muutmine. Naiste jaoks on mitmeid steriliseerimismeetodeid. Neil kõigil on ühesugune eesmärk - takistada munarakul munajuhas seemnerakuga kohtuda. Seda võib saavutada munajuhade läbilõikamise, sulgemise, osalise või täieliku eemaldamisega. Meestel lõigatakse seemnejuha läbi või suletakse see väikesemahulise kirurgilise protseduuriga (vasektoomia).
Striiad
– roosad, erineva pikkuse ja laiusega jooned kõhuseinal. Pärast sünnitust muutuvad need jooned kahvatuks. Striiad tekivad harilikult mitte mehaanilise pinge, vaid hormonaalsete muutuste tõttu.
Süüfilis
– sugulisel teel leviv haigus, mida põhjustab mikroob Treponema pallidum.
Tabletiabort
– ka medikamentoosne abort vt abort.
Trihhomonoos
– sugulisel teel leviv haigus, mida põhjustab mikroob Trichomonas.
Tsükkel
– periood, mis kestab menstruatsioonitsükli esimesest vereerituse päevast kuni järgmise tsükli esimese päevani. Tsükli keskmine pikkus on 28 päeva. Normaalne on ka 21-35 päevane tsükkel. Aju, hüpotaalamus, ajuripats (hüpofüüs) ja munasarjad omavad menstruatsioonitsükli regulatsioonis olulist rolli. Häired ükskõik millise nimetatud organi talitluses võivad põhjustada menstruatsioonitsükli ebaregulaarsust. Emakas on hormoonide toimele tundlik organ. Emaka limaskesta tsüklilised muutused sõltuvad otseselt naissuguhormoonide hulgast ja relatsioonist organismis. Menstruatsioonitsükli häireteks on: menstruatsiooni puudumine, lühike, pikk, ebaregulaarne, liiga rohke vereeritusega või valulik menstruatsioon.
Tsüproteroonatsetaat (CPA)
– esimene looduslikust progesteroonist tuletatud progestiin. CPA-l on praegu olemasolevatest pillides kasutatavatest progestiinidest tugevaim antiandrogeenne toime. Antiandrogeensete omaduste tõttu kasutatakse CPA-d sisaldavaid tablette naistehaiguste korral, mis on tingitud androgeenide hulga suurenemisest: akne, seborröa, androgeenne juuste väljalangemine, hirsutism. Kombinatsioonis etinüülöstradiooliga tagab CPA kindla rasestumisvastase kaitse ja tõhusa kontrolli tsükli üle.
Tsüst
– vt. munasarjatsüst.
Tupevoolus
– rohkenenud valkjas eritus tupest. Voolust põhjustab pärmi-infektsioon, kui tupe happeline keskkond muutub leeliseliseks. Tupevooluse esinemine on eriti tavaline raseduse ajal.
Tupp
– naise suguelundkonna osa, mis ulatub häbemest emakakaelani. See on lihaseline torukujuline elund, mille keskmine pikkus lõdvestunud olekus on 8-12 cm ja mis on võimeline suguühte või sünnituse käigus oluliselt venima.
Ureaplasmoos
– Ureaplasmoosi peamised tekitajad on bakterid Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum. Tavaliselt need tekitajad inimesele vaevusi ei põhjusta, kuid organismi vastupanuvõime langemisel võivad need mikroobid kiiresti paljunema hakata ja tekitada suguorganites põletikke. Nakkuse olulisemaks tunnuseks on valulikkus urineerimisel, seda nii meestel kui ka naistel. Eriti ohtlik on haigus rasedatele, sest võib põhjustada iseenesliku raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Haigus võib, aga ei pruugi levida ainult sugulisel teel.
Vastunäidustus
– seisund või olukord (nt teatud haiguse esinemine), mille korral teatud ravimi kasutamine või meditsiiniline protseduur ei ole lubatud või ei ole soovitatav.
Ärajäämaveritsus
– menstruatsioonisarnane veritsus, mis tekib 7-päevase pillivaba perioodi ajal naistel, kes kasutavad kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid ja teatud tsüklilisi preparaate hormoonasendusraviks.
Östrogeenid
– organismis toodetavad looduslikud naissuguhormoonid. Östrogeenid jagunevad kolmeks erineva toimevõimega tüübiks. Kõige olulisem ja toimelt kõige tugevam on munasarjades toodetav östradiool. Ravimites kasutatavad sünteetilised östrogeenid on nii omadustelt kui toimelt väga sarnased looduslikule östradioolile. Östrogeenid ei ole tähtsad mitte ainult menstruatsioonitsükli reguleerimisel ja naise organismi raseduseks ettevalmistamisel, vaid ka paljude organite normaalseks funktsioneerimiseks, nt veresooned, aju, luud, kusetrakt, nahk ja juuksed. Kui 40-50 eluaastast alates hakkab östrogeenide hulk kahanema, avaldab see mõju naise organismile tervikuna.
Kas te ei leidnud otsitavat terminit? Küsige meilt, saadame vastuse otse teie e-posti aadressile.
Kastuage eesti tähestiku tähti
L.EE.MKT.06.2015.0408
Viimati uuendatud 30.10.2015