Üks rasedate naiste suurimaid muresid on sünnitusvalud ja nende leevendamine.

Eksisteerib mitmesuguseid valu vaigistamise võimalusi. Mõnele naisele piisab loomulikest meetoditest, nagu närvistimulaator ja lõdvestustehnikad, samas kui teistele avaldavad need vähe mõju.

Viimastel aastatel on pandud suurt rõhku loomulikule sünnitusele ning paljud naised tunnevad muret selle pärast, millist mõju avaldavad tugevatoimelised ravimid neile endale ja lapsele.

Terviseasjatundjad soovitavad naistel kõiki võimalusi hoolsalt kaaluda ja otsus langetada, kuid jääda avatuks ka teistele võimalustele, kuna tuhude alates võivad nad oma meelt muuta.

Sünnitustegevuse alguse märkide hulka kuuluvad kleepja roosa limakorgi vabanemine tupest, emaka korrapärased kokkutõmbed, seljavalu ning last ümbritsenud lootevete puhkemine.

Loomulikud tehnikad:

Nende hulka kuuluvad massaaþ, muusika, hingamistehnikad, nõelravi, liikumine, soe vann ning mugavate sünnitusasendite sissevõtmine.

Massaaþist võib olla abi varases staadiumis, emaka esimeste kokkutõmmete ajal, kuid mõnele naisele ei meeldi, kui teda sünnituse ajal puudutatakse.

Paljud naised väidavad, et soe vann võib pakkuda esimestele valudele leevendust.

Samuti on oluline võtta siis mugav asend.

Näiteks paljude naiste meelest on kõige lihtsam sünnitada kükitades.

Teised eelistavad seina vastu naaldumist või istumist, nii et kõht jääb vastu toolileeni.

Närvistimulaator:

Närvistimulaator valu leevendamiseks transkutaanse elektrisignaali abil stimuleerib keha loomulike valuvaigistite, endorfiinide tootmist naise seljale paigaldatud elektroodide abil.

Naine reguleerib elektrivoolu tugevust käsiseadme abil, mis tagab protseduuri ohutuse.

Närvistimulaatorite kasutamisel ei ole teadaolevaid kõrvaltoimeid naistele ega nende lastele.

Närvistimulaatorit saab kasutada haiglas või rentida enne oodatavat sünnituskuupäeva koduseks kasutamiseks sünnitustegevuse varase staadiumi ajal.

Gaas ja õhk

Haiglas võidakse naisele anda hapniku ja dilämmastikoksiidi (naerugaasi) segu narkoosimaski kaudu, nii et naine saab sissehingatavat kogust ise reguleerida.

Entonox ei muuda sünnitusvalusid täiesti olematuks, kuid võib neid oluliselt leevendada.

Lapsele kõrvaltoimeid ei ole, kuid mõned naised muutuvad sissehingatavast gaasist ajapikku uimaseks ja ei suuda sünnitusele keskenduda.

Diamorfiin/petidiin:

Tegemist on tugevatoimeliste valuvaigistitega, mida manustatakse süstimise teel ja mis hakkavad mõjuma umbes 20 minuti möödudes.

Mõju kestab tavaliselt kaks kuni neli tundi.

Mõnele naisele avaldavad need positiivset valuvaigistavat mõju ja jätavad neile aega puhkamiseks, teistel põhjustavad need aga iiveldust ja uimasust.

Valuvaigistite toime, sealhulgas uimasus, võib lapsele edasi kanduda, kuid lapse sündides võidakse talle kohe manustada antidooti.

Epiduraalanalgeesia:

See kujutab endast kohalikku anesteetikumi, mis tuimastab vaagnapiirkonna ning võib muuta sünnituse täiesti valutuks.

Epiduraalanalgeesia viib läbi anestesioloog, kes süstib valuvaigistavaid ravimeid naise selgroolülide vahele.

Protseduuri sooritamine ja toime saabumine võtab aega umbes 40 minutit ning täiendavaid koguseid saab manustada kas pidevalt või regulaarsete intervallide tagant.

Üldjuhul lõpetatakse ravimite manustamine sünnituse lõppjärgus, kui emakas on täielikult avanenud ning kätte on jõudnud aeg laps välja pressida.

Naine peab oma vaagnapiirkonda tundma, et teada, millal pressida.

Miinuste hulka kuuluvad jäsemete nõrkus (hilisema seljavalu vältimiseks tuleks käsi-jalgu toetada), kateetri paigaldamise vajadus, tilguti kasutamise vajadus vererõhu langemise tõttu, võimetus voodist tõusta ning loote südamemonitori kasutamise vajadus.

Allikas:

BBC Health, 18.05.2000